Järelmaksulepingust taganemine

Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 188 lg 1 kohaselt võib lepingupool taganeda lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

Lepingu taganemise eelduseks on võlaõigusseaduse § 116 lõike 1 järgi oluline lepingurikkumine.

Millises vormis peab olema taganemisavaldus?
Seaduses ei ole lepingust taganemise avaldusele vorminõudeid sätestatud ja seega võib taganemisavaldus olla tehtud ükskõik millises vormis. Kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi ei ole hävinud, vaid on halvenenud ja halvenemine ei ole tekkinud asja korrapärase kasutamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine (VÕS § 189 lg 4).

Lepingupool ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust hüvitama, kui: 1) taganemise aluseks olev asjaolu ilmnes alles asja ümbertöötamisel; 2) halvenemine või hävimine toimus teisest lepingupoolest tulenevatel asjaoludel või asjaolu tõttu, mille esinemise riisikot kannab teine lepingupool või kui kahju oleks tekkinud ka teise lepingupoole juures; 3) seadusest tuleneva taganemisõiguse teostamise puhul on üleantu halvenenud või hävinud vaatamata sellele, et lepingupool ilmutas niisugust hoolt, mida ta rakendab oma asjades (VÕS § 190 lg 1).

VÕS § 116 lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumise eelkõige tegemist, kui: 

1. kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
2. rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
3. kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
4. kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;
5. teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. 

Lisaks võib ka lepingust endast tuleneda see, millistel juhtudel on tegemist olulise rikkumisega. 

Mis asi on täiendava tähtaja andmine?
VÕS § 116 lg 4 kohaselt lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju.

Siiski ei eeldata erilisi pingutusi kasu saamiseks, vaid kasu saamise võimalusi hinnatakse selle järgi, kas korrapärase majandamise nõuete järgimisel oleks see võimalik olnud. Taganemine ei too endaga kaasa lepingu kehtetust. Tarbijakaitseametisse pöörduvad üsna sagedasti tarbijad, kes on sõlminud järelmaksulepingu, kuid pärast mõningast mõtlemisaega jõuavad järeldusele, et nad siiski ei soovi olla lepinguga seotud.

Sel juhul tuleb tagastamise või väljaandmise asemel hüvitada üleantu väärtus (VÕS § 189 lg 2). Näiteks saab ka tagasitäitmisvõlasuhte raames nõuda viivist või kahju hüvitamist.

• Lepingust saadava kasu väljaandmine

Lepingust taganemise korral võib kumbki pool lisaks lepingu alusel üleantule nõuda ka saadud viljade ja muu kasu väljaandmist (VÕS § 189 lg 1 ls 1).

Seega eristab seadus siinkohal vajalikke kulutusi muudest kulutustest. Käesolev artikkel keskendub taganemise tagajärgedele.

Lepingust taganemisega leping ei lõpe, vaid selle sisu muutub. Kui nimetatud asjaoludel on lepingupool alusetult rikastunud, peab ta üleantu andma välja vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 190 lg 2).

Kui lepingupool tagastab eseme, hüvitab selle väärtuse või kui väärtuse hüvitamise kohustus on seadusest tulenevalt välistatud, peab teine lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused.

Siiski on soovitatav taganemisavaldus vormistada kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, et vältida hilisemaid vaidlusi.
Üksikutel juhtudel on seaduses ka ette nähtud konkreetsed vorminõuded lepingust taganemiseks. Krediidiandja on kohustatud tarbijale tagastama osamaksed juhul, kui tarbija on jõudnud neid sooritada, kuid ei pea tagastama krediidi kasutamise ajale langevat intressi.

Kuivõrd järelmaksulepingute puhul tasub krediidiandja kohe müüjale ostusumma, siis peab müüja krediidiandjale ostusumma tagastama ning see toimub siis, kui müüja on tarbijalt müügilepingu järgi üleantu tagasi saanud.